Seekordsel Juhtimise Foorumil võtsime fookusesse hirmud. Inimene puutub oma elu jooksul kokku mitmesuguste hirmudega. Põhimõtteliselt võib iga päev tunda mingi asja ees hirmu. Hirm kuulub inimeseks olemise juurde ja sellega tuleb õppida koos eksisteerima.
Hirm on ebameeldiv ning sageli tugev emotsioon, mida põhjustab ohu aimamine või teadvustamine. Hirm on emotsionaalne reaktsioon millelegi, mis on ohtlik. Olgu selleks näiteks situatsioon või olukord, mida inimene kardab.
Hirm vallandub tavaliselt siis, kui satutakse ebameeldivasse olukorda, mille tagajärjel tekib mitte turvaline ja ebakindel tunne.
Väga levinud hirmu tekitavad olukorrad, mida kardetakse, on:
Ägeda või intensiivse hirmu puhul saame rääkida foobiatest. Need võivad tekkida mõne traumaatilise olukorra läbi elamisel, aga ka tulenevalt isikuomadustest, geneetikast jms. Hirmu või foobia tundmine ei ole märk inimese emotsionaalsest nõrkusest või ebaküpsusest. Tegemist on organismi loomuliku reaktsiooniga, mis aitab inimesel ellu jääda.
Hirm on tegelikult väga oluline emotsioon, mis aitab meil ohuolukordadega toime tulla. Näiteks kui inimene ei oska ujuda ja tunneb sügavasse vette minemise ees hirmu, siis aitab see tunne tal ellu jääda. Teha tarku otsuseid.
Kui me tunneme hirmu, siis aju reageerib sellele emotsioonile väga kiiresti. Aju saadab kehasse signaali, mis aktiveerib närvisüsteemi. Kehas aktiveeruvad stressihormoonid – kortisool ja adrenaliin. See tekitab omakorda füüsilised muutused: kiirenenud südamerütm ja hingamine, vererõhu tõus ja muu. Organism suunab rohkem verd lihastesse, et olla valmis füüsiliseks tegevuseks. Nahk võib muutuda niiskeks, hoidmaks kehatemperatuuri madalamana. Kõhus, peas, rinnus, jalgades võib tekkida tavapärasest erinev tunne.
Sellist kehalist reaktsiooni tuntakse kui “võitle või põgene” reaktsioonina. Keha valmistab ennast ette situatsiooniks, kus on hirmu tekitava elemendiga vaja võidelda või siis sellest situatsioonist võimalikult kiiresti eemalduda. Reaktsioon on väga kiire ja põhimõtteliselt kontrollimatu – ajus tekib hirmureaktsioon paar sekundit kiiremini, kui mõtlemine algab.
Kui tegemist on igapäevaselt ettetulevate situatsioonidega, siis hirmu tundmisel on tegelikult positiivne mõju. See aitab inimest päästa ohuolukorrast.
Kroonilisel hirmul või kestval ärevusel võivad olla tõsised tagajärjed tervisele – nii vaimsele, kui füüsilisele.
Pidevas hirmus elamine võib tekitada tõsiseid probleeme ka füüsilises tervises. Kõige levinumad on: immuunsüsteemi nõrgenemine, toitumishäired, endokriinsüsteemi häired, südame-veresoonkonna haigused jm.
Kuigi hirmud on meie igapäevaelu osa ja teatud tingimustes ka oluline osa, siis irratsionaalsetest hirmudest on mõistlik vabaneda.
Olmetingimustes tekkivad hirmud pärsivad isiklikku arengut ja edasi liikumist ning hoiavad kinni meie tegelikku potentsiaali. Näiteks hirm selle ees, et loobuda palgatööst ja alustada ettevõtlusega, oma ideid avalikult välja käia, proovida uusi asju jms. On lugematuid näiteid, mis väga tihti jäävad hirmu taha pidama.
Et vabaneda hirmust on kõige olulisem selle teadvustamine!
Takistavatest hirmudest vabanemine (uue asja ettevõtmine, käitumise muutmine jms):
Kui tegemist on elukvaliteeti halvendava ärevusega, siis otsi professionaalset abi! Ärevusega elamine on väga raske ja see võib viia väga keerulisse kohta. Tihtilugu on ärevus alguse saanud juba lapsepõlvest ning kandub käitumismustrite kaudu edasi erinevatesse ettetulevatesse olukordadesse. Sellest kõigest on aga võimalik teraapia abiga edukalt vabaneda!
Elagem hirmuvabalt, sest hirme on võimalik ületada!
Juhtimise foorumit viis läbi Robert Käsper
Vaata Facebookis toimunud live-videot SIIT!
Juhtimise Foorum on Facebook laivide sari, mille käigus saavad osalejad ka ise aktiivselt kaasa rääkida. Juhtimise Foorumis kästileme erinevaid juhtimisega seotud teemasid. Kui sul on mõni juhtimisalane küsimus, siis kirjuta meile või anna sellest teada järgmise FB laivi ajal.
Vaata meie järgmisi avalikke sündmuseid ja kõiki koolitusi!