Lapsepõlvest on mul palju tänukirju ja tunnistusi. Võitsin isegi Pärnu muuseumi korraldatud joonistusvõistluse ja ideekonkursi 2002. aastal. Minu seinal on ka kiri eesti keele õpetajale, milles ma võtsin vastutust, et ma olen laisk ja distsiplineerimata (vt pilti 2, 2007. aasta).

Noore inimesena olin ma aktiivne, spontaanne ja riskialdis. See viis mind ridamisi seiklustesse ja eelkõige õppetundideni. Pidev praktika ja vastutuse võtmine.

Vasakult: „Aastavahetuse kostüüm 2040“ joonistuskonkursi võitja, 2002. a.; viktoriini I koht, 1999. a.; Tubliduse auhind, 1999. a.; kiri õpetajale, 2007. a.; I klassi tunnistus 4/5 ja kiitus sportlike saavutuste ja abivalmiduse eest.

Renee 8-aastaselt. Toidan oma kassi. Pärnumaa, Sindi, Rõdu, Kännu tn 7. 1997. Autor: Tiina Aluste-Bärlin.

Liitusin Combat Ready meeskonnaga 2023. aasta märtsis. Haarasin eelnevalt ise initsiatiivi ja lähenesin tiibmanöövriga, mis viis lõpuks eduka koostööni. Meie teekond on viinud üle aastate uuesti Remoga kokku.

Aastal 2010 teenisime ja õppisime koos nooremallohvitseride kursusel Tapal pioneeripataljonis, pioneeri erialal. Sealt ka meie esimene ühine tutvus instruktor Aaroga, kes toona õpetas meid pomme ehitama. Remo tutvustas mulle sellist põnevat asja nagu 14 päeva põrgut – “Sinu elu kõige raskem tööintervjuu!“ – Eesti erioperatsioonide grupp (EOG). Mulle meeldis see idee. Peale katsete läbimist me osutusime valituks. Läbisime Ungari kaitseväe rahvusvahelise erioperatsioonide kvalifikatsiooni kursuse 2011. aastal.

Remo (vasakul) ja Renee (paremal) planeerimise faasis. HDF International SF Qualification Course. 2011.Suhelge ja võitke!

Läbisin ridamisi eraelulisi ebaõnnestumisi ja see hakkas mõjutama ka minu tööelu ja meie koostöö Remoga lõppes. Ma liikusin edasi mereväkke, laevakaitsemeeskonda LKM-6. Käisime neli kuud mööda vahemerd ja Atlandi ookeani seilamas.

Läbisin vanemallohvitseride kursuse VABAK-39, kus kohtusin instruktor Aleksandriga. Eeskujulik võitleja. Tal on meeletu kogemus inimeste juhtimisel. Kõik läbi enda vigade. 

Kooli ajal kandideerisin ka Scoutspataljoni snaiprigruppi. Ma olin ainuke oma kursuselt, kes selle lõpueksami edukalt sooritas.

Aastal 2015 avanes mul võimalus saada luurajaks ning läbisin ka mõned koolitused selles vallas. Pidin uuesti läbima EOG valiku. Kuulusin neljaliikmelisse meeskonda, mis hiljem lagunes kehvade suhete tõttu.

Minu ebaõnnestumised viisid mind tagasi Scoutspataljoni, kuhu mind enam tegelikult ei oodatud. Mind kõrvaldati snaiprigrupist ja pakuti jaoülema ametikohta jalaväe missiooniüksuses (2016. aastal Liibanoni ÜRO Rahuvalves). Minu meeskond koosnes kaheksast võitlejast, kes mulle allusid. Lõhkusin oma suhte nendega juba missiooni esimesel päeval, kuna ma ei osanud käituda. Proovisin hiljem viga parandada, aga suhted täielikult ei taastunud. Liibanonis olles panin endale eesmärgiks läbida Beiruti maratoni – tehtud.

2017. aastal avanes mul võimalus Scoutspataljonist liikuda Kaitseliitu. See töö tundus mulle põnev – ja ongi!

Lisaks läksin kooli ja õppisin arboristiks – olen puukirurg. Rajasin ka enda ettevõtte Treedoc OÜ.

2021. aasta lõpus avanes mul võimalus minna Rangeri kooli. Astusin mõttes sammu tagasi ja vaatasin oma järgnevat aastat, orienteerusin ja koostasin plaani. Otsustasin ja võtsin omale selle vastutuse teadlikult. Ma olin ju treenitud, koos Remoga, Ungari SOF Rangerite poolt.

Sellest teekonnast kirjeldan täpsemalt oma raamatus, aga lõpptulemus on siin: Ranger School klassi 07-22 lõpetaja (Ranger qualified personnel).

Ranger kooli lõpetamine. 15. juuli 2022, klass 07-22. Autor: Erakogu

Pärast kodumaale naasmist nomineeriti mind aasta allohvitseri tiitlile. Minule üllatuseks osutusingi valituks. 🙂

Kaitseväe pidulik kontsert, 16.11.2022. Autor: kaitsevägi. Allikas: pildid.mil.ee

Oma teekonnal olen ma lõhkunud kaks peret. Puutunud kokku allilma tegelastega. Üle elanud ajukasvaja ja äkksurma. Minu ebaõnnestumised on mind viinud minu enda elus olemise kahtluse äärele. 2017. aastal olin ma elu poolt alandatud. Remo sõnastas seda nii: „Humbled by life!“ 

Kuna olen psühholoogia huviline, siis ma taipasin, et nõnda edasi ei saa jätkata. Ma olen küll kasutanud juhi otsustamise mudelit edasiliikumisel, aga juhtimiskultuur puudus ja seetõttu ei osanud ma märgata tagasisidet igapäevaelus. Reorganiseerisin ja alustasin uuesti algusest.

Minu teadmised ja oskused on saanud lõpuks struktureeritud nii, et seda on võimalik õpetada kõigile avatud inimestele. Ma suudan näiteid tuua oma igapäevaelust ning kuidas sina saaksid neid olukordi lahendada ning hiljem ennetada. Ma arvan, et minu oskus inimesi austada, kuulata, mõjutada ja seeläbi juhtida, on see, mis teeb minust väga hea Combat Ready instruktori.

Renee Aluste,

Combat Ready instruktor