Kuidas teha aasta kokkuvõtteid?
detsember 19, 2023
Uus tiimiliige! Kes on Siim Saliste?
jaanuar 7, 2024Juhtimispõhimõtted reaalse elu näitel - Kadriani lugu
Kohtusin Combat Ready asutajate Remo ja Martiniga läbi enda ettevõtte Disait, kuhu nad pöördusid sooviga saada kodulehte. Esialgne leht oli neil olemas. Esimese hooga vaatasin, et mingit sõja värki nad teevad ja erilist huvi see minus ei äratanud. Kuni ma hakkasin lähemalt süvenema (sest kodulehte ei saa teha millelegi, millest sa ise aru ei saa) ning mul hakkas vägagi põnev. Minust sai esimene Combat Ready töötaja – turundaja näol. Olgu öeldud, et sel hetkel olin neljandat kuud rase.
Endale tundus, et ma olen sattunud kooli. Õpingud olid algamas. Naeran siiani, et Combat Ready postitused erinevates turunduskanalites on olnud minu isiklik õpiteekond. Kirjutasin kõigest, mida ise instruktoritelt uut olin õppinud või mis iganes probleemiga ma parasjagu maadlesin.
Kuni sündis minu laps ning elu muutus päriselu “lahinguväljaks.” Me õpetame, et kõik lahingureeglid, mis toimivad sõjas, saab üks-ühele rakendada ka tavaellu ning seda ma reaalselt katsetama hakkasingi. Mul oli olemas ideaalne keskkond (sama nagu sõjas) – aega on alati liiga vähe, olukord muutus minutitega selliseks, mida ei osanud ette näha, vastutada tuli kõige eest (et laps oleks elus ja töö saaks tehtud ja ise sealjuures normaalseks jääda).
Mismoodi?
Minu peamised õppetunnid (lisaks teistele):
- MINA VASTUTAN KÕIGE EEST! Ma olin otsustanud saada lapse, aga ma teadsin juba ette, et minust ei saa kodust emmet – ma ei taha oma tööd seisma panna. Samas kumbki pool ei tohi kannatada, mida MINA saan siis selle heaks ära teha? Jah, mul oli “ohvrirolli” õhtuid, aga samas need olid minu valikud ja ainult mina saan kõike paremaks ja hullemaks muuta. Küsimus oli kumba varianti ma tahan? Kui ma hakkasin iga kriisi vaatama ainult enda vaatepunktist – mida mina saan paremaks teha – hakkasid tulema hoopis teistsugused (positiivsemad) lahendused;
- DISTSIPLIIN VÕRDUB VABADUS! Mulle varem isegi ei meeldinud sõna distsipliin. Ma olin veendunud, et need on mingid robot-inimesed (ja mitte positiivses võtmes). Aga üsna kiirelt sain aru, et kui ma lapse lõunaune ajal teen kiirelt tööasjad ära, siis olen õhtul palju rohkem rahul kui variant, et oleksime koos maganud ja terve aja oma peas kedranud: “Ma pean tegema seda ja toda …” Ma ei eita, et igal hommikul oli mu esimene mõte lapsega koos lõunaund magada, kuni lõunal oli mu ainuke eesmärk tööd teha, et saada natuke vabam õhtu. Ja nii iga päev – minust saigi robot! 😀 Aga toimis, päeva lõpuks olin mõlemad eesmärgid saavutanud – laps rõõmus ja töö tehtud ja mina polnud iial olnud nii edukas (lisaks Combat Ready’le töötasin ka enda ja veel ühes ettevõttes). Aga ma olin rahul. Olgu öeldud, et robotit minust ei saanud ja mõned tööd asendusid hiljem enda aja väärtustamisega. Aga ka see aeg on tänaseks sisse planeeritud vaba aeg, millest ma naudin iga hetke südamerahuga. Distsipliin võrdub vabadus ja mõlemad sõnad said hoopis teise tähenduse.
- EMOTSIOONID, EGO ja MEESKONNATÖÖ – Ma ei oska siiani olla igas olukorras emotsioonide ja ego vaba, aga ma täna tean, mida tähendab päris meeskonnatöö. Ma tegelikult ei kujuta ette teha beebi kõrvalt tööd mõnes meeskonnas, kus kõik neli juhtimisprintsiipi ei toimi. Jah, ma pean neid endale isegi peale kahte aastat õppimist kriisihetkel meelde tuletama (võtma ka sammu tagasi ja vaatama suurt pilti), aga lõpuks saame ikka aru, et pole mõtet kakelda, kui kõigil on ühine eesmärk. Selle saavutamiseks on vaja KOOStööd ja omavahelisi häid suhteid. Just suhted on edu võti. See on oluline kindlustunne teadmaks, et ükskõik mis juhtub, ma ei ole üksinda. Inimesed on sotsiaalsed olendid ja kellelegi ei meeldi üksi probleemidega ummikus olla. Ja selle jaoks on vaja jätta kõrvale ego ja emotsioonid ning luua ja hoida suhteid.
- Kui sa tahad teada, mida teine mõtleb, siis KUULA! Mulle on alati meeldinud rääkida. Liiga palju, kellega iganes ja mis iganes teemal. Alles viimasel ajal olen pannud fookuse kuulamisele. Ilmselt ka egoga seotud – olen avastanud, et ka teistel on palju tarku mõtteid, millest mul on nii mõndagi õppida, aga varem tahtsin enda asju neile rääkida, midagi uut õppimata. Olukorrad lahenevad kiiremini, sest päriselt saad aru, mida ja kuidas teine osapool mõtleb. Magic 😀
- JULGUS. See küll pole juhtimisprintsiibina kirjas, seetõttu ilmselt on see eelnevate tulem. Kui sain aru, et kõik algab minust ja iga probleemi lahendus olen ka mina ise ning mul tekkisid ka vajalikud teadmised ja sealjuures olin osanud hoida suhteid, siis tekkis julgus. Ma avastasin, et mul tekkis julgus endale ausalt otsa vaadata ja tegelikult pole olukorda, mida ma ei oskaks lahendada endale rahutooval viisil (kuigi esmapilgul kunagi ei oska :D).
Aga…
Combat Ready on alati olnud ettevõte, kus kõigile antakse võimalus teha just seda, mis neile meeldib. Mina olen avastanud, et mulle meeldib alustada. Mõelda kaasa kellegi esmapilgul hulludele ideedele, lahendada ummikusse sattunud turundusprobleeme (tänaseks ka juba muid muresid) uue nurga alt või teha nähtavaks midagi, millesse ma siiralt usun. Ehk asju, mis Combat Ready’s on juba tehtud.
Minu isiklik missioon oli näidata, et need “sõja värgid” toimivad ka päriselt tavaelus ja ükskõik, mis olukorras ja ma väga loodan, et kõik, kes Combat Ready jälginud on, on sellest juba aru saanud. Iga probleem tõesti on juhtimisprobleem, kui sellesse sügavalt sisse vaadata.
Seega on minul tulnud aeg minna uusi jahimaid avastama (jäädes siiski osaks CR meeskonnast – mu isiklik areng jätkub endiselt CR üldfeedis) ehk teha täiesti oma asja, mida ma varem pole kunagi julgenud teha. Teen ruumi uutele põnevatele seiklustele, sest mida muud üheaastase lapse kõrvalt teha kui uuesti “sõtta minna”. Lahinguväli on ju ikka palju põnevam kui rahu aeg 😀
Juhtigem ja võitkem!
Kadrian Kotkas
